September tõi Eesti kinnisvaraturule pärast rahulikumat suve lõppu rohkem liikumist. Korterite ostu-müügitehingute arv kasvas mitmes suuremas linnas, kuid hinnad liikusid piirkonniti erinevas suunas. Tallinnas ja Tartus oli märgata hinnatõusu, Pärnus aga kujunes septembri keskmine ruutmeetrihind augustist madalamaks.
Eramute turg oli septembris eriti aktiivne Pärnus, kus tehingute arv kahekordistus. Elamukruntide vastu tunti rohkem huvi Tallinnas ja Tartus, samal ajal kui Pärnus jäi tehinguid vähemaks.
Kokkuvõttes näitas september, et ostjad on turul olemas, kuid kinnisvara asukoht, seisukord ja eelkõige õiglane müügihind mängivad tehinguni jõudmisel jätkuvalt olulist rolli.
Tallinn
Tallinna korteriturg näitas septembris taas aktiivsemat liikumist. Korterite keskmine müügihind kerkis 3 170 euroni ruutmeetri kohta, mis tähendab ligikaudu 1% tõusu võrreldes augustiga. Aastataguse septembriga võrreldes oli hinnatase 3% kõrgem.
Septembris vahetas Tallinnas omanikku 811 korterit, augustis oli vastav näitaja 689. Suurenenud tehingute arv annab märku, et pärast suveperioodi on ostjad taas aktiivsemalt kinnisvara soetamas.
Eramutega toimus 23 tehingut, mida on kuue võrra vähem kui augustis, kuid üheksa võrra rohkem kui aasta tagasi. Hoonestamata elamumaaga tehti kuus tehingut, augustis selles segmendis tehinguid ei registreeritud.
Tallinna septembri tulemused näitavad, et korteriturul on aktiivsus taastunud ja hinnad liiguvad mõõdukalt ülespoole. Samas ei tähenda üldine hinnatõus automaatselt iga korteri väärtuse kasvu. Ostjad võrdlevad pakkumisi põhjalikult ning kinnisvara tegelik seisukord ja hinnastamine mõjutavad müügiedu.
Pärnu
Pärnu korteriturul oli september augustiga võrreldes veidi rahulikum. Keskmine müügihind langes 2 027 euroni ruutmeetri kohta, mis tähendab ligikaudu 6% langust. Võrreldes eelmise aasta septembriga püsis hinnatase aga praktiliselt muutumatuna.
Septembris müüdi Pärnus 66 korterit, augustis 72. Vähenenud tehingute arv ja madalam keskmine hind ei tähenda tingimata, et kõikide korterite väärtus oleks langenud. Pärnu-sugusel väiksemal turul võib mõne kallima või odavama korteri müük kuu keskmist tulemust märgatavalt mõjutada.
Eramute turg näitas seevastu tugevat aktiivsust. Septembris toimus 28 tehingut, augustis 14 ning aasta tagasi septembris 17. Seega kahekordistus eramute müügitehingute arv võrreldes eelmise kuuga.
Hoonestamata elamumaaga tehti kaheksa tehingut, augustis 18. Selles segmendis oli septembris liikumist märgatavalt vähem.
Pärnu septembrikuu tulemustest paistab selgelt välja, et erinevad kinnisvarasegmendid võivad liikuda täiesti erinevas tempos. Kui korterite keskmine hind ja tehingute arv vähenesid, siis eramute vastu oli huvi märgatavalt suurem. Müüjate jaoks on oluline arvestada, et turul leidub ostjaid, kuid realistlik hinnasoov ja läbimõeldud müügitegevus on tehinguni jõudmisel määrava tähtsusega.
Tartu
Tartu kinnisvaraturul jätkus septembris korterite hinnataseme tõus. Keskmine ruutmeetrihind jõudis 2 916 euroni, ületades augusti tulemust 2% võrra. Võrreldes eelmise aasta septembriga on hinnatase tõusnud koguni 15%.
Septembris müüdi Tartus 163 korterit, augustis 165. Tehingute arv jäi seega sisuliselt samale tasemele. See näitab, et korterite vastu püsib huvi ka kõrgema hinnataseme juures.
Eramute müügiturul registreeriti 17 tehingut, täpselt sama palju kui augustis. Aasta tagasi septembris vahetas omanikku 18 eramut.
Hoonestamata elamumaaga tehti septembris kuus tehingut, augustis kaks. Kuigi tehingute koguarv on väike, näitab see elamukruntide segmendis aktiivsuse suurenemist.
Tartu korteriturg on kolme vaadeldava linna seas paistnud silma tugeva aastase hinnakasvuga. Samas tasub arvestada, et kuu keskmist hinda mõjutab ka see, milliseid kortereid konkreetsel perioodil müüdi. Korralikus seisukorras ja hea asukohaga kinnisvara puhul on võimalused edukaks müügiks jätkuvalt head.
Kinnisvaraturu kokkuvõte
September näitas, et Eesti suuremate linnade kinnisvaraturg ei liigu ühes tempos. Tallinnas suurenes korterite müügiaktiivsus, Tartus jätkus hinnakasv ning Pärnus kerkis esile tugev eramute turg.
Sügisperioodil on ostjad taas aktiivsemad, kuid järjest olulisemaks muutub pakutava kinnisvara hinna ja kvaliteedi suhe. Ainuüksi kuulutuse avaldamisest ei pruugi piisata. Õige müügihind, korras dokumentatsioon, professionaalne esitlus ja aktiivne müügitöö aitavad kinnisvaral konkurentsis paremini silma paista.
KOSK Kinnisvara soovitus: kinnisvara müüki planeerides tasub lähtuda piirkonnas toimunud reaalsetest tehingutest, mitte ainult teiste müügikuulutuste hindadest. Hästi ettevalmistatud ja õigesti hinnastatud kinnisvaral on ka tänasel turul head võimalused ostja leida.
Kust pärinevad kinnisvaraturu statistika andmed?
Kinnisvaraturu ülevaadetes kasutatavad andmed pärinevad Maa- ja Ruumiameti kinnisvaratehingute andmebaasist. Tehingute info jõuab andmebaasi notarite kaudu ning annab ülevaate kinnisvara tegelikest ostu-müügitehingutest, mitte müügikuulutustes küsitud hindadest.
Statistika võimaldab võrrelda piirkondade hinnataset ja tehingute aktiivsust, kuid iga kinnisvara väärtus sõltub selle asukohast, seisukorrast, suurusest ja muudest omadustest.
Käesolev ülevaade aitab mõista kinnisvaraturu üldisi suundumusi. Konkreetse korteri, maja või kinnistu müügihinna määramiseks soovitame teha eraldi turuanalüüsi.
Ott Kosk Kutseline kinnisvaramaakler | KOSK Kinnisvara
Osale arutelus