Statistikaameti värsked andmed näitavad, et Eesti eluasemeturg liigub taas mõõdukalt ülespoole. 2026. aasta teises kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,8%.
Korterite hinnad kasvasid aastaga 5,3% ning majade hinnad koguni 6,8%. Võrreldes 2026. aasta esimese kvartaliga tõusid korterite hinnad 3,2% ja majade hinnad 4,3%.
See tähendab lihtsustatult, et kui korter maksis aasta tagasi 100 000 eurot, siis sama hinnaliikumise juures oleks selle väärtus täna ligikaudu 105 300 eurot.
Turg liigub, aga piirkonniti erinevalt
Üleriigilised numbrid annavad üldise pildi, kuid kinnisvaraturg ei liigu igal pool ühes tempos. Statistikaameti andmetel langesid uute korterite hinnad Tartus, Pärnus ja Tallinnaga külgnevates piirkondades veidi, samas kui Tallinnas ja mujal Eestis hinnad mõnevõrra tõusid.
See on hea näide sellest, miks ainult Eesti keskmise numbri järgi ei saa ühe konkreetse korteri või maja väärtust hinnata. Reaalne müügihind sõltub jätkuvalt väga palju asukohast, kinnisvara seisukorrast, energiaklassist, planeeringust, kõrvalkuludest ja sellest, kui palju sarnaseid objekte samal ajal turul konkureerib.
Majade hinnakasv on olnud tugevam
Aastases võrdluses on majade hinnatõus olnud korteritest veidi kiirem. Majade hinnad tõusid 6,8%, korterite hinnad 5,3%.
Samas ei tähenda hinnatõus automaatselt seda, et kõik müügis olevad objektid kallinevad või lähevad kiiresti kaubaks. Tänane ostja võrdleb väga põhjalikult. Kui pakkumises on korraga mitu sarnast objekti, saab otsustavaks hind, seisukord ja see, kuidas kinnisvara turule tuuakse.
Praktikas näeme jätkuvalt, et õigesti hinnastatud ja hästi esitletud kinnisvarale leidub huvilisi. Ülehinnatud objekt võib aga jääda pikaks ajaks turule ka üldise hinnatõusu tingimustes.
Tehingumaht näitab turu teist poolt
Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta teises kvartalis kinnisvaratehingute rahaline maht suurem kui esimeses kvartalis, kuid jäi alla eelmise aasta sama perioodi taseme.
Järelturu korterite tehingute rahaline maht kasvas eelkõige väljaspool Tallinna, samal ajal kui Tallinnas tehingute kogusumma vähenes.
Seega on turul korraga kaks erinevat nähtust: hinnad on kasvanud, kuid ostjate aktiivsus ei ole kõikjal samas tempos kaasa tulnud.
Mida see tähendab müüjale?
Müüja jaoks on positiivne see, et kinnisvara hinnatase ei ole statistika põhjal langenud, vaid liigub taas ülespoole.
Samas tasub müügihinna määramisel jääda realistlikuks. See, et hinnad on aastaga näiteks 5% tõusnud, ei tähenda automaatselt, et iga kinnisvara võib oma varasemale väärtusele lihtsalt 5% juurde liita.
Kõige olulisem on vaadata viimaseid reaalseid tehinguid ja võrrelda konkreetse piirkonna hetkel müügis olevaid objekte.
Mida see tähendab ostjale?
Ostjale näitab statistika, et viimaste aastate suurele hinnatõusule järgnenud rahulikum periood ei ole toonud kaasa üldist hinnalangust.
Hea objekti puhul ei pruugi pikaajaline ootamine tingimata tähendada odavamat ostuhinda. Samas on ostjal jätkuvalt võimalik läbi rääkida, eriti nende objektide puhul, mis on olnud pikalt müügis või mille küsitav hind on turutasemest kõrgem.
Kinnisvara väärtust tasub vaadata objekti kaupa
Kinnisvaraturu statistika on väga hea orientiir, kuid ühe konkreetse kodu või investeerimisobjekti väärtuse määramisel tuleb minna oluliselt detailsemaks.
Pärnu, Tallinna või mõne väiksema piirkonna turud võivad samal ajal liikuda täiesti erinevalt. Ka samas linnaosas võivad kahe näiliselt sarnase korteri hinnad erineda märgatavalt sõltuvalt maja seisukorrast, korrusest, vaatest, parkimisest, energiakuludest ja remondivajadusest.
Kui plaanid kinnisvara müüa, tasub enne hinna määramist teha korralik turuanalüüs. Õige algne müügihind võib tähendada olulist vahet nii müügiperioodis kui ka lõplikus tehinguhinnas.
Allikas: Statistikaamet, eluaseme hinnaindeks, 2026. aasta II kvartal.
